Vere leidmine juhtumis avab uurimise raames mini-uurimise. Seda seetõttu, et uurija peab esialgu kindlaks tegema, kas kuritegu on toime pandud. On oluline kindlaks teha, kas kuritegu on toime pandud, sest vere olemasolu ei tähenda tingimata, et kuritegu on kunagi toimunud. See kindlaksmääramine tuleb teha juhul, kui isik on teatatud kadunudkuna see aitab uurijaid. Leitud verd saab siis testida ja vaadata, kas see kuulub ohvrile; kui veri kuulub ohvrile, siis on võimalik, et on toime pandud kuritegu ja asi võib muutuda. Kriminaalasjades tulevad mängu ka veretõendid. Noa teralt leitud veri võib tähendada, et on toime pandud kuritegu ja kedagi on pistetud- aga see võib katähendab ka seda, et ohver lõikas endale ise sõrme. Kuigi võib olla kuritegu, kus kedagi on noaga löödud, tuleb kindlaks teha, et selle konkreetse noaga on toime pandud kuritegu. Leitud punast ainet testitakse. Alguses uuritakse, kas tegemist on verega ja seejärel, kas tegemist on inimverega. Kui aine on testitud ja on kindlaks tehtud, et tegemist onsee on veri ja see on inimveri, siis saab kindlaks teha, kas veri pärineb ohvrilt või kahtlustatavalt. Verenäiteid ei koguta ainult relvadelt, vaid neid võib koguda ka põrandalt või muudelt pindadelt kuriteopaigal. Ka seda verd uuritakse, et teha kindlaks, kas veri pärineb ohvrilt või kahtlustatavalt.

Lisaks testimisele kasutavad uurijad vereplekkide mustreid, et aidata kindlaks teha, kas kuritegu on toime pandud. On olemas eri tüüpi vereplekkide mustreid, mida uurija otsib, need mustrid on järgmised:

- Tilgutusjäljed - vereplekid, mis tekivad vedelale verele mõjuva raskusjõu tõttu.

- Veri tilgub verre

- Pritsitud (valatud) veri

- Projitseeritud veri (süstlaga)

- Ülekandeplekid/mustrid - ülekandeplekid tekivad, kui märg, verine pind puutub kokku vereta pinnaga. Seda tüüpi mustri puhul võib olla äratuntav osa või kogu algne pind, näiteks täielik või osaline kingajälg.

- Pritsmete mustrid - Verepritsmete mustrid tekivad siis, kui avatud vereallikale mõjub raskusjõust suurem toime või jõud (sisemine või väline).

- Castoff- veremärk, mis tekib siis, kui veri eraldub või paiskub liikuvast verisest esemest.

- Kokkupõrge -Vereplekkide muster, mis tuleneb eseme kokkupõrkest vedela verega.

- Projitseeritud - vereplekkide muster, mis tekib vere vabanemisel rõhu all - näiteks arteriaalse pritsimise korral.

Uurijad otsivad ka järgmisi vereplekkide mustreid:

- Shadowing/ Ghosting- Kui pritsmedes on tühi ruum või "tühjus". See näitab, et mingi objekt oli teel.

- Pühkimised ja pühkimised - pühkimised toimuvad siis, kui veri määrdub pinnale. Pühkimised toimuvad siis, kui verine ese hõõrub vastu pinda.

- Ekspiratoorne veri - välja köhitud või välja hingatud veri. Sellele viitab udune muster, mis meenutab suure kiirusega pritsmete tulemusi.