President William McKinley mõrvamine

William McKinley oli Ameerika Ühendriikide 25. president ja 6. septembril 1901 sai temast kolmas president, kes mõrvati.

Hispaania-Ameerika sõja järel võidurõõmus president McKinley külastas New Yorgi osariigis Buffalos toimuvat Pan-Ameerika näitust. Istuva presidendi kahepäevane visiit tekitas üsna suurt elevust ja tõi tema kohtumisele rekordiliselt palju rahvast. 5. septembri õhtul peetud McKinley kõnes osales üle 116 000 inimese.

Järgmisel päeval, 6. septembril, osales McKinley muusikatemplis kohtumisvõimalusel. Siin anti külastajatele võimalus presidendiga kätt suruda. Presidendi valijad ja lähedased liitlased kartsid võimalikku mõrvakatse ja hoiatasid ürituse eest. Nad uskusid, et avalik üritus sellises avatud saalis nagu muusikatempel on liiga ohtlik selliseMcKinley nõudis siiski, et üritus toimuks plaanipäraselt, ning kompromissina lisas presidendipersonal lisaks tavapärasele salateenistusele veel politseinikke ja sõdureid.

Innukate külastajate hulgas oli ka 28-aastane tehasetööline Leon Czolgosz. Czolgosz oli veendunud anarhist, kes, nagu hiljem politsei tunnistusest selgus, tuli New Yorki ainsa eesmärgiga tappa McKinley. Kui Czolgosz valmistus presidendiga kohtumiseks, mähkis ta oma revolvri valgesse taskurätikusse ja tegi näo, nagu oleks ta kuuma päeva ajal lihtsalt higirätik käes hoidnud.

Um umbes kell 16.07 kohtusid McKinley ja Czolgosz silmast silma. President sirutas naeratades oma käe, kui Czolgosz tõstis püstoli ja andis kaks lasku otsepildujast. Üks kuul tabas McKinley mantlinööpi ja tabas tema rinnakut, teine aga läbis otse tema kõhtu.

Räägitakse, et hetk pärast laske langes rahvahulga üle vaikus, kui McKinley seisis šokis paigal. Vaikus murdus, kui üks teine kohalolija, James "Big Jim" Parker, lõi Czolgoszit, et peatada kolmas lask. Varsti pärast seda ründasid sõdurid ja politseinikud mõrvarit ja peksid teda maha. Alles siis, kui McKinley, kes veritses oma haavadest, käskis kakluse lõpetada.

McKinley toimetati Muusikatemplist välja ja otse Pan-Ameerika Ekspositsiooni haiglasse. Seal tehti talle erakorraline operatsioon. Kirurg suutis haava kõhus kinni õmmelda, kuid ei suutnud kuuli leida.

Päevad pärast rünnakut näis McKinley sündmusest taastuvat. Asepresident Theodore Roosevelt oli presidendi seisundis nii kindel, et läks isegi matkale Adirondacki mägedesse. 13. septembril muutus McKinley seisund siiski kriitiliseks, sest kuulijäänused tekitasid gangreeni president McKinley kõhu sisekülgedel.

Umbes kell 2.15 öösel 14. septembril oli veremürgitus president McKinley täielikult hävitanud ja ta suri koos oma naise kõrval.

Veel enne McKinley surma oli Leon Czolgosz Buffalo vanglas New Yorgi politsei ja detektiivide poolt ülekuulamisel. Ta väitis, et tulistas anarhistide toetuseks. Oma ülestunnistuses väitis ta: "Ma ei usu vabariiklikku valitsemisvormi ja ma ei usu, et meil peaks olema mingeid reegleid".

Czolgosz väidab, et jälitas president McKinley'd üle Buffalo ja üritas teda enne 6. septembri fataalset sündmust veel kahel korral mõrvata. Czolgosz väidab, et oli 4. septembril McKinley saabumisel rongijaamas, kuid ei suutnud seal turvameeste rohkuse tõttu päästikule tõmmata. Samuti väitis ta, et kaalus tegutsemist eelmise õhtu kõne ajal.

"Ma tapsin presidendi töötava rahva hüvanguks," ütles Czolgosz, "ma ei kahetse oma kuritegu."

Tänapäeva standarditest palju kiiremini algas Czolgoszi kohtuprotsess 23. septembril 1901. Pärast vaid 30-minutilist arutelu tunnistas žürii ta süüdi president William McKinley mõrvas ja mõistis ta surma elektritooliga. 29. septembril 1901 hukati Czolgosz New Yorgi Auburni vanglas.

Asepresident Theodore Roosevelt astus McKinley surma järel ametisse ja hiljem koges ise mõrvakatseid.