Pärast verist bolševike revolutsiooni 1917. aastal kaitsesid uue Nõukogude Liidu juhid oma võimu salapolitsei abil. Jossif Stalini võimuletulekuga laiendas salapolitsei, mida varem kasutati ainult jõustamiseks, oma kontrolli riigi üle. 1934. aastal sai see nimeks Siseasjade Rahvakomissariaat, mida vene keeles lühendatakse NKVD-ks.
Vaata ka: Kohtuekspertiisi keemik - Crime InformationNKVD oli sõiduk, mis ajendas suurt osa Stalini puhastustest. Pärast Vladimir Lenini surma ja julma võitlust partei juhi koha pärast vajas Stalin viisi, kuidas ehitada NSVL-i üles kui kommunistlikku tööstusriiki ja säilitada oma võimu. Kooskõlas oma viieaastase plaaniga kehtestas ta töölaagrid, näljahädad (tõstes teraviljakvoote, kui ta teadis, et neid ei suudeta täita) ja puhastused.Stalin oli ajalooliselt paranoiline ja kasutas NKVD-d kui oma isiklikku jõudu inimeste kõrvaldamiseks, keda ta pidas ebalojaalseks või ohtlikuks.
NKVD peamine eesmärk oli riiklik julgeolek ja nad hoolitsesid selle eest, et nende kohalolek oleks hästi teada. Inimesi arreteeriti ja saadeti töölaagritesse kõige igapäevasemate asjade eest. Üksikisikud teatasid oma sõpradest ja naabritest, sest nad kartsid, et NKVD tuleb nende järele, kui nad ei teataks kahtlasest tegevusest. see ei erine ameeriklaste käitumisest, kes teatasid omakülma sõja ajal naabreid kui kahtlustatavaid kommuniste. NKVD oli see, kes teostas enamiku Stalini puhastuste lihttööd; Nikolai Jezhov, NKVD juht aastatel 1936-1938, oli nende massiliste ümberasustamiste ja hukkamiste puhul nii halastamatu, et paljud kodanikud nimetasid tema valitsemisaega Suureks Terroriks. Nad säilitasid ka suure luurevõrgustiku, kehtestasid etnilise ja siseriiklikuKuna NKVD ei olnud otseselt seotud kommunistliku parteiga, kasutas Stalin neid kui oma isiklikku parasõjaväelast, kes likvideeris oponente oma äranägemise järgi.
Pärast Stalini surma ja Nikita Hruštšovi võimuletuleku ajal 1953. aastal lõpetati NKVD puhastused. Isegi pärast NSVLi lagunemist kõlas selle pärand Gulagist, töölaagreid korraldavast programmist ja Riikliku Julgeoleku Peadirektoraadist (GUGB), mis oli KGB eelkäija. Jossif Stalini all kannatatud õudused laastasid kogu rahvast jamälestused tema valitsemisest tekitavad ikka veel hirmu paljude venelaste südames, kes selle aja läbi elasid.
Vaata ka: James Willett - Kuriteoteave <